FASSAADI SOOJUSTAMINE
fassaadi soojustustööd
Ehitusfirma OÜ fassaadi soojustamine - http://www.ehitusfirma.eu/
FASSAADI SOOJUSTAMINE VILLAGA
Fassaadi soojustamine mineraalvillaga on vajalik tulekindluse tõstmiseks. Mineraalvill on ainulaadne isolatsioon, mida võib kasutada ka nõudlikes konstruktsioonides, kus on vajalik mittepõlevus ja pikk tulepüsivusaeg. Ehitiste soojusisolatsiooni peamine soojust isoleeriv aine on mingisugune gaas. Isolatsioonivillades on selleks gaasiks õhk. Seisva õhu soojusjuhtivus on üpris väike. Soojustusvillades on kiududest moodustuv struktuur vajalik ainult selleks, et õhku paigal hoida.
Kui kiud on piisavalt peened, siis neis toimuv soojusjuhtivus on tähtsusetu. Mineraalvilla võib kasutada nii uusehitistes kui ka ehitiste renoveerimisel. Seda kasutatakse seinaisolatsiooniks. Vill sobib nii kivi- kui ka puitmajadele ja on samuti mõeldud soojustamiseks väljastpoolt maja. Sobivat villa kasutatakse kohtades, kus vahtpolüstüreeni ei saa kasutada. Selleks on ümarad seinad ja kohad, kus soojustus peab olema paindes.
FASSAADI SOOJUSTAMINE VAHTPOLÜSTÜREENIGA
Vahtpolüstüreeni tähistav lühend EPS tuleneb ingliskeelsetest sõnadest expanded polystyrene. EPS on paisutatud polüstüreengraanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal. Veeauru abil paisutatud polüstüreengraanulite kokkusulamisel tekib suletud pooridega materjal EPS-plast, mille struktuuri moodustab 98% ulatuses kinnistesse pooridesse suletud õhk. Nagu teada on seisev õhk väga hea soojusisolaator ja seetõttu on EPS suurepärane soojustusmaterjal. Varem on EPS-i nimetatud vahtpolüstürooliks, vahtplastiks ja penoplastiks. Vahtpolüstüreeni kasutatakse nii uusehitistes kui ka vanemate ehitiste renoveerimisel. Kasutatakse nii vundamendi külmaisolatsiooniks kui ka seinaisolatsiooniks. Vahtpolüstüreen sobib ideaalselt kivimajadele ja on mõeldud fassaadi soojustamiseks väljastpoolt maja.
PANEELIVUUKIDE TÄITMINE
Vanematel paneelmajadel on suur probleem tuule ja majade soojapidavusega. Läbi välisseinte vuukide toimuv aktiivne infiltratsioon või isegi läbipuhutavus põhjustab sageli sisetemperatuuri järske langusi tuuliste ilmade korral. Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m³ kohta aastas.
Vuugid paiknevad paneelide vahel ning uste ja akende peerimeetril. Kui vuugid ei ole piisavalt tihedad, võib nende kaudu suur hulk soojust kaotsi minna. Vuukide mõjul võib mugavustase ruumides oluliselt halveneda eriti tuulise ilmaga, kui tuul puhub vuukidest läbi ja põhjustab ruumides tõmbust. Ka vesi võib tungida ebatihedatesse vuukidesse ja rikkuda konstruktsiooni ning vähendada soojapidavust. Eriti vanade akende ümber võivad vuugid olla väga ebatihedad. Vuukide parandamiseks täidetakse nad elastse mastiksiga ja kaetakse ilmastikukindla materjaliga. Kasutada võib ka vuukidesse pressitud bituumenkattega vahtmaterjali linte, mis pärast paigaldamist paisuvad ja täidavad pilu. Pilud aknaraami ja piida vahel tihendatakse spetsiaalsete poorkummist tihenduslintidega.
